1953. aasta Ida-Saksamaa ülestõus |
---|
Osa külmast sõjast |
|
Toimumisaeg |
16.–17. juuni 1953 (2 päeva) |
---|
Toimumiskoht |
Ida-Saksamaa |
---|
Tulemus |
Ülestõus suruti maha |
---|
Osalised |
---|
|
Väejuhid või liidrid |
---|
|
Jõudude suurus |
---|
20 000 sõdurit 8000 politseinikku |
1 500 000 meeleavaldajat[viide?] |
|
Kaotused |
---|
5 hukkunud politseinikku |
55–125 hukkunut 17 teadmata kadunut |
|
1953. aasta Ida-Saksamaa ülestõus (saksa keeles Volksaufstand vom 17. Juni 1953) oli Ida-Saksamaal 16.–17. juunil 1953 toimunud ülestõus. Ülestõus sai 16. juunil alguse Ida-Berliini ehitustööliste streigist sovetiseerimise käigus sisse seatud tootmiskvootide vastu. Järgmiseks päevaks olid protestid levinud üle kogu maa umbes 700 asulasse. Laiemalt avaldas üle miljoni inimese meelt valitsuse ja Sotsialistliku Ühtsuspartei vastu. Võimudel ei olnud lihtne ebapopulaarse sovetiseerimispoliitika ja langevate elustandardite vastaseid proteste kontrolli alla saada ning Ida-Saksamaa valitsuse ametissejäämine sattus küsimärgi alla. Lõpuks suruti Ida-Berliini meeleavaldajad Nõukogude väegrupi tankide ja Kasernierte Volkspolizei jõududega vägivaldselt maha. Enam kui 500 muus asulas jätkusid meeleavaldused veel paar päeva pärast seda.
Lääne-Saksamaal tähistati 1953. aasta ülestõusu iga aasta 17. juunil riigipühana kuni Saksamaa taasühinemiseni aastal 1990, kui see asendati Saksa ühtsuse päevaga, mis on 3. oktoobril.
Vaata ka
Viited
|
---|
|
1940. aastad |
|
1950. aastad |
|
---|
1960. aastad |
|
---|
1970. aastad |
|
---|
1980. aastad |
|
---|
1990. aastad |
|
---|
Vaata ka |
|
---|
Organisatsioonid |
|
---|
Relvastumine |
|
---|
Ideoloogiad |
|
---|
Propaganda |
|
---|
Välispoliitika |
|
---|