Tema looming eritleb põhjalikult hingeelu ning käsitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda. Romaanides avaldub kibe ühiskonnakriitika.
Sillanpää populaarsemad romaanid on "Vaga viletsus" (1919, eesti keeles1923), "Noorena uinunud" (1931, eesti keeles "Silja" 1935), "Inimesed suveöös" (1934, eesti keeles 1936) ja "Inimelu võlu ja vaev" (1945, eesti keeles 1975).
"Silja: noorena uinunu ehk Vana sugupuu viimne võsu" (romaan); autori loal soome keelest tõlkinud ja eessõna: Mart Lepik, Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1935, 304 lk
"Mehe tee: Ahrola talu oludest Paavo peremeheameti kindlakskujunemise ajal", tõlkinud Mart Lepik, sari Põhjamaade romaane, nr 12, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1937, 292 lk
"Armas isamaa" (jutustused), autori loal tõlkinud Mart Lepik, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1940, 298 lk
A. A. (= August Annist, "F. E. Sillanpää juubel " – Looming 1938, nr 7, lk 819–821
A. H. T. (= A. H. Tammsaare), "F. E. Sillanpää – Nobeli laureaat" – Rahvaleht14. november1939, nr 268; ka: A. H. Tammsaare, Kogutud teosed, 17. köide, Eesti Raamat, Tallinn 1990, lk 450–452; ka: A. H. Tammsaare, "Armastusest ja lapselikkusest", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 326–328
August Annist, "Frans Eemil Sillanpää ja tema bioloogiline eetika" – Looming 1939, nr 10, lk 1045–57; ka: August Annist, "Noorusmaa", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 368–386
Salme Kabur, "Sillanpääle mõeldes" – Looming 1939, nr 10, lk 1061–65
Panu Rajala, "100 aastat Soome Nobeli-kirjaniku F. E. Sillanpää sünnist", tõlkinud Piret Saluri – Looming1988, nr 9, lk 1284–86 (samas lk 1219–22 Piret Saluri tõlkes ka Sillanpää lühijutt "Üks Tellervo-nimeline")
Hilve Rebane, "Frans Eemil Sillanpää ja Eesti" – Keel ja Kirjandus1989, nr 3, lk 163–169; uustrükk raamatus: Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine", 2003, lk 208–225