Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Mad'jaranma |
Eläjiden lugu (2017-01-01) | 157,177 ristitud |
Pind | 236,68 km² |
Pämez' | Kriza Akoš (reduku 2010—) |
Telefonkod | +36−46 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Miškol'c (mad'j.: Miskolc , slovak.: Miškovec) om Mad'jaranman nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Se om Boršod-Abaui-Zemplen-agjan administrativine keskuz.
Vl 1364 nügüdläine eländpunkt sai lidnan oiktusid. Vl 1544 lidn oli polttüd turkalaižil.
1990-nziden voziden augotišespäi Miškol'c oli elänu läbi hätkeližes ižandusen krizisas, sikš miše sauptihe metallurgijan i jügedan mašiništonsauvomižen edheotandoid. Sid' pen' biznes šingotaškanzi, jättud tegimed oma rekonstruiruidud.
Lidn seižub Šajo-jogen da sen penen Sinv-ližajogen randoil (mad'j.: Szinva, Dunain bassein), Bükk-mägišton alusenno, 130 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešthasai om 175 km suvipäivlaskmha avtotedme, kiruhjonused ajadas sihesai 100 minutas.
Vl 2011 eläjiden lugu oli 167 754 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 207 303 eläjad vl 1980.
Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lähine privatine ühtennimine lendimport (MCQ, koume kilometrad pohjoižhe lidnaspäi) om lendahtamižsarganke mahusespäi, kävutase nügüd' vaiše sportturizman täht.
Miškol'c om sebruzkosketusiš 11 lidnanke mail'mas:
Miškol'c Vikiaitas |
Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||