15. detsember on Gregoriuse kalendri 349. päev (liigaastal 350. päev). Juliuse kalendri järgi 2. detsember (1901–2099).
Sündmused
Maailmas
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 15. detsembril
- 0037 – Nero, Vana-Rooma keiser
- 1802 – János Bolyai, ungari matemaatik
- 1832 – Alexandre Gustave Eiffel, prantsuse insener
- 1852 – Antoine Henri Becquerel, prantsuse füüsik
- 1859 – Ludwik Lazarus Zamenhof, juudi päritolu Poola silmaarst, esperanto looja
- 1860 – Niels Rydberg Finsen, Taani arstiteadlane
- 1861 – Pehr Evind Svinhufvud, Soome poliitik
- 1907 – Oscar Niemeyer, Brasiilia arhitekt
- 1908 – Elmar Salumaa, eesti usutegelane
- 1910 – John Henry Hammond, USA muusik ja produtsent
- 1916 – Maurice Wilkins, inglise biofüüsik
- 1934 – Stanisłaŭ Šuškievič, Valgevene poliitik
- 1938 – Juan Carlos Wasmosy, Paraguay poliitik
- 1939 – Jimmy Justice, inglise poplaulja
- 1941 – Leo Mõtus, eesti informaatikateadlane
- 1949 – Don Johnson, USA näitleja
- 1949 – Ton Sijbrands, hollandi kabetaja
- 1956 – Indrek Hirv, eesti luuletaja
- 1957 – Tõnu Raadik, eesti viiuldaja
- 1963 – Helen Slater, USA filminäitleja
- 1963 – Toomas Lunge, eesti muusik
- 1970 – Michael Shanks, Kanada näitleja
- 1973 – Surya Bonaly, prantsuse iluuisutaja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 15. detsembril
- 1817 – Maria Walewska, Napoleon Bonaparte'i armuke
- 1819 – Johann Philipp Hoffmann, Saaremaa vaimulik
- 1854 – Kamehameha III, Hawaii kuningas
- 1909 – Francisco Tárrega, hispaania helilooja ja kitarrist
- 1934 – Aleksander Kukk, Eesti politseinik
- 1944 – Glenn Miller, USA muusik (arvatav kuupäev)
- 1958 – Wolfgang Ernst Pauli, Austria-Šveitsi füüsik
- 1962 – Charles Laughton, inglise näitleja
- 1966 – Walt Disney, USA animaator
- 1984 – Juhan Raudsepp, eesti skulptor
- 1995 – Muia Veetamm, eesti luuletaja ja tõlkija
- 2008 – Peeter Ulas, eesti graafik
- 2010 – Blake Edwards, USA kineast
Pühad
- Rahvusvaheline tee päev
- Ametikohustuste täitmisel hukkunud ajakirjanike mälestuspäev
- Rahvusvaheline jõulukampsuni päev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Sõit "paradiisi" läks lahti. Sõnumed, 16. detsember 1931, nr. 250, lk. 1.
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Elektrikud tahavad oma koda. Rahvaleht, 16. detsember 1935, nr. 148, lk. 3.
- ↑ Teadaanne Saksa riigi 1- ja 2-penniliste vaskrahade ja 5- ning 10-penniliste alumiiniumpronksrahade ümbervahetamise kohta. Eesti Sõna, 14. detsember 1941, nr. 11, lk. 4.
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 122
- ↑ "Mäos avati mälestusmärk hukkunud politseinikele" Eesti Päevaleht, 16. detsember 1995