See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
1984. aasta suveolümpiamängud olid XXIII nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 28. juulist 12. augustini 1984 Los Angeleses.
McDonald's tegi olümpiamängude kohta müügikampaania "If the US Wins, You Win", kus iga USA võidetud kuldmedali eest sai Big Maci, iga hõbemedali eest friikartulid ja iga pronksmedali eest Coca-Cola.
1932. aastal peeti Los Angeleses X nüüdisaegsed olümpiamängud. Uuesti kandideerimist alustati 1947. aastal, kui sooviti endale XV mängude korraldamisõigust. Kandideeriti ka 1956, 1960, 1976 ja 1980. aasta olümpiamängude läbiviimisele, kuid edutult. 1984. aasta mängude õigusi soovisid USA-st lisaks Los Angelesele ka Atlanta, Boston, Chicago, Detroit, New Orleans ja New York. USA olümpiakomitee valis nende seast Los Angelese, kes edestas viimases hääletusvoorus New Yorki 55:39. Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski jäänud ainsaks kandideerijaks Los Angeles. Sellekohane põhimõtteline otsus võeti vastu 18. mail 1978. aastal Ateenas ROK-i 80. istungjärgul. Ametliku olümpialinna staatuse sai Los Angeles ROK-i salajase, kirja teel toimunud hääletuse tulemusena (74:3) 7. oktoobril 1978.
Olümpiamängude peaareeniks oli Memorial Colosseum (= Coliseum), ehitatud 1921–1923, istekohti 92 516. Peaareenil toimusid ava- ja lõputseremoonia ning kergejõustikuvõistlused.
Muud võistluspaigad:
Jalgpalli alagrupimänge peeti lisaks Los Angelesele ka Cambridge'is (Massachusettsi osariik) ja Annapolises (Marylandi osariik).
Et 1980. aastal olid Moskvas toimunud olümpiamänge 61 riiki NSV Liidu Afganistani tungimise pärast boikoteerinud, teatasid 8. mail oma kavatsusest boikoteerida 1984. aasta suveolümpiamänge NSV Liit, Kuuba, Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Mongoolia, Afganistan, Põhja-Korea, Vietnam, Angola, Etioopia, Laos, Iraan ja Liibüa. Boikoti korraldajad organiseerisid 1984. aasta sõprusmängud.