2013. aasta Saksamaa parlamendivalimised

2013. aasta Saksamaa parlamendivalimised

← 2009
2017 →
Registreeritud valijaid 61 946 900
Osavõtt 71,5%


Valimistulemused piirkonniti

Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva koosseis

2013. aasta Saksamaa parlamendivalimised toimusid 22. septembril 2013, kui valiti 18. Liidupäeva liikmed.

Valimiste eellugu

Peale 2009. aasta valimisi oli võimul olnud kristlike demokraatide (CDU-CSU) ja vabade demokraatide (FDP) koalitsioon, kantsleriks Angela Merkel (CDU) ja asekantsleriks Guido Westerwelle (FDP).

Kantslerikandidaate nimetavad tavaliselt ainult kaks põhiparteid: CDU-CSU ja sotsiaaldemokraadid (SPD), samas FDP, rohelised, Vasakpartei ja muud väiksemad parteid ei nimeta kandidaate, kuna nende võimalus tulla esimeseks on väga ebatõenäoline. Selle asemel nimetavad nad partei juhid. Kuna CDU-CSU oli juba valitsuses, siis Angela Merkel jäi ilma vaidlustamata kantslerikandidaadiks.

SPD kolm võimalikku kandidaati olid parteijuht Sigmar Gabriel, partei Liidupäeva fraktsiooni juht Frank-Walter Steinmeier ja endine rahandusminister Peer Steinbrück, samas võimalik neljas – Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa peaminister Hannelore Kraft – ei olnud kantslerikohast huvitatud. Kuid kõigi kolme kandidaadi (Gabrieli, Steinmeieri ja Steinbrücki) juhtimisel oli partei kas Liidupäeva või Maapäeva valimised kaotanud: Gabrieli ajal kaotas SPD Alam-Saksi Maapäeva valimised 2003. aastal, Steinbrücki ajal all Põhja-Rein-Vestfaali valimised 2005. aastal ning Steinmeieri ajal kaotas partei eelmised, 2009. aasta Liidupäeva valimised. 28. septembril 2012 teatati, et partei kandidaadiks saab Steinbrück.

Valimised

Valijaskond kokku: 61 946 900

Valimisaktiivsus: 71,5% ehk 44 309 925

Kehtetuid sedeleid: 1,3% ehk 583 069

Kehtivaid sedeleid: 98,7% ehk 43 726 856

Partei Valimisnime-

kirja hääled

% Kohad Ühemandaadi-

lised hääled

% Kohad Kokku kohti Võrreldes

eelmisega

Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit 14 921 877 34,1 64 16 233 642 37,2 191 255 +61
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 11 252 215 25,7 135 12 843 458 29,4 58 193 +47
Saksamaa Vasakpartei 3 755 699 8,6 60 3 585 178 8,2 4 64 –12
Liit 90/Rohelised 3 694 057 8,5 62 3 180 299 7,3 1 63 -5
Kristlik-Sotsiaalne Liit 3 243 569 7,4 11 3 544 079 8,1 45 56 +11
Vaba Demokraatlik Partei 2 083 533 4,8 0 1 028 645 2,4 0 0 –93
Alternatiiv Saksamaale 2 056 985 4,7 0 810 915 1,9 0 0 (uus)
Muud 2 718 921 6,2 2 398 826 5,5
Kokku 43 726 856 100 332 43 625 042 100 299 631 +9

Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:

Ühemandaadilised
Liidumaa Kokku CDU/CSU SPD PDS B90/G
Baden-Württemberg 38 38
Baieri 45 45
Berliin 12 5 2 4 1
Brandenburg 10 9 1
Bremen 2 2
Hamburg 6 1 5
Hessen 22 17 5
Mecklenburg-Vorpommern 6 6
Alam-Saksimaa 30 17 13
Põhja-Rein-Vestfaal 64 37 27
Reinimaa-Pfalz 15 14 1
Saarimaa 4 4
Saksi 16 16
Saksi-Anhalti 9 9
Schleswig-Holstein 11 9 2
Tüüring 9 9
Kokku 299 236 58 4 1
Mitmemandaadilised
Liidumaa Kokku SPD CDU/CSU B90/G PDS
Baden-Württemberg 40 20 5 10 5
Baieri 46 22 11 9 4
Berliin 15 6 4 3 2
Brandenburg 10 4 1 5
Bremen 4 2 1 1
Hamburg 7 4 2 1
Hessen 23 11 4 5 3
Mecklenburg-Vorpommern 7 3 1 3
Alam-Saksimaa 36 12 14 6 4
Põhja-Rein-Vestfaal 74 25 26 13 10
Reinimaa-Pfalz 16 9 2 3 2
Saarimaa 5 3 1 1
Saksi 17 6 1 2 8
Saksi-Anhalti 10 4 1 5
Schleswig-Holstein 13 7 2 3 1
Tüüring 9 3 1 5
Kokku 332 135 75 62 60

Valimiste tulemused

CDU-CSU esines vägagi hästi, absoluutenamusest jäi puudu vaid viis kohta. FDP aga jäi ootamatult alla 5% valimiskünnise, puudu jäi 0,24% (ligi 103 000 häält), mistõttu jäi esimest korda Liidupäevast välja. Ka uus parempopulistlik/euroskeptiline partei (AfD) jäi alla valimiskünnise. Matemaatiliselt olnud võimalik puna-puna-roheline (SPD, Vasakpartei, rohelised) koalitsioon, kuid Merkel hoiatas selle eest. Ka paljud SPD siseringlased ei soovinud moodustada valitsust Vasakparteiga. Päev peale valimisi teatas Merkel, et alustas koalitsioonikõnelusi SPDga, kuid ei välistanud teisi võimalusi. Kuigi umbes 65% SPD liikmetest oli suure koalitsiooni (CDU-CSU/SPD) vastu, siis otsustati, et enne lõplikut lepet peetakse parteihääletus. Rohelised olid nõus moodustama koalitsiooni CDU-CSUga, kuid CSU juhid teatasid, et ei ole nõus. Rohelised polnud nõus moodustama koalitsiooni Vasakparteiga.

Esimesed koalitsioonikõnelused algasid oktoobri esimestel nädalatel. 27.–28. novembril jõudsid CDU-CSU ja SPD koalitsioonileppeni, mille 14. detsembril SPD kiitis hääletusel heaks 76%-ga. Kolmas Merkeli valitsus astus ametisse 17. detsembril.

Viited

  1. "Steinbrück, Steinmeier - oder doch Hannelore Kraft?". Augsburger Allgemeine. 3. juuni 2012. Vaadatud 08.11.2022.
  2. "Steinbrück wird Kanzlerkandidat". Tagesschau. 30. september 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.09.2012. Vaadatud 08.11.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  3. "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 13. Bundestag am 22.9.2013". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 18. märtsil 2024.
  4. "Bundestagswahl 2013 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 18. märtsil 2024.
  5. "Germany's Merkel looks for 'grand coalition'". Al Jazeera. 24. september 2013.
  6. "Majority of SPD members oppose coalition with Merkel: poll". Reuters. 27. september 2013.
  7. "CDU-Green coalition?". Deutsche Welle. 28. september 2013.
  8. "Merkel camp eyes tie-up with Social Democrats, shuns Greens". 24. september 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 8. novembril 2022.
  9. "German party clears way for third Merkel term". Al Jazeera. 15. detsember 2013.