See artikkel räägib lipust; laulu kohta vaata artiklit Eesti lipp (laul) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp. Eesti lipu kohta kasutatakse sageli ka nimetust "sinimustvalge".
Eesti lipp on ristkülikukujuline ja sellel on ülevalt alla kolm võrdse laiusega rõhtset värvilaidu:
Värv | Pantone | CMYK | RGB | HEX |
---|---|---|---|---|
██ sinine |
285 C | C91%,M43%,Y0%,K0% | 0,114,206 | #0072CE |
██ must |
Black | C0%,M0%,Y0%,K100% | 0,0,0 | #000000 |
██ valge |
White | C0%,M0%,Y0%,K0% | 255,255,255 | #FFFFFF |
Lipu külgede suhe on 7:11 (laius:pikkus). Tavasuuruses lipu mõõtmed on 105 × 165 cm.
Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle saja aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.
29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni, mis ei ole seotud hilisema korporatsioon Vironiaga) asutamiskoosolekul Aleksander Mõttuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid:
Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku, ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp".
Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on Jaan Bergmanni 1881. aastal avaldatud luuletustes "Eesti lipp" ja "Lipulaul" Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline" (nagu on praegu Korporatsioon Rotalial), 1882. aastal avaldatud Friedrich Wilhelm Ederbergi luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva".
Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid hoiule Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i).
26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp.
Teise versiooni järgi ostis Emilie Beermann Põltsamaalt Leihbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas, mis asus jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks.
4. juunil 1884 õnnistas ja pühitses selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: "Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida."
1. novembril 1905 esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult Tartu meeleavaldusrongkäigul. Lipp seostus edaspidi eesti rahvuslusega.
24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik. (Pärnus päev varem 23. veebruaril)
25. veebruaril 1918 heiskasid lipu Pika Hermanni torni tippu kapten Schmidt, lipnikud Sälg ja Lippus.
12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk.
21. novembril 1918 esitas Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Maapäevale kinnitamiseks Eesti riigilipuna, kuid Maapäeva kinnitust ei järgnenud.
27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. Sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipp (eelnõus ette nähtud sini-valge-musta asemel) võeti vastu Aleksander Hindi ettepanekul. Vabariigi Valitsuse pakutud kolme variandi hulgas oli ka Eestimaa roheline-violett-valge lipp, kusjuures ükski variant ei olnud sini-must-valge.
1934. aastal väideti vapside ajalehes Võitlus, et valitsus on rahval keelanud riigilipu tarvitamise. "Sini-must-valge ei ole enam rahvuslipp. ...saagu meile uueks rahvuslipuks vabadussõjalaste valge-must, märgiks, et sellega me matame maha kõik vana mustuse ja ehitame uue puhta Eesti."
Helesinine, must ja valge olid kuni 1940. aastani Eesti riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris. Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist.
Nõukogude okupatsiooni ajal keelati Eestis sinimustvalge lipu kasutamine.
Nõukogude okupatsioonivõimu taaskehtestamisega Eestis Teise maailmasõja lõpus oli Eesti lipp rahvuslipuna ja rahvusvärvid sini-must-valge värvikombinatsioonina mitteametlikult keelatud. Eesti lipu heiskajaid karistati enamasti "eriti jõhkra ja küünilise huligaansuse" eest ning paigutati poliitvangilaagritesse, mõnel juhul saadeti ka psühhiaatrilisele sundravile. Sellest hoolimata ning vastupanu näitamiseks heisati Eesti lippu sageli Eesti Vabariigi aastapäevadel jm puhkudel.
Trükimeedias ja hiljem televisioonis jälgisid seda keeldu tsensorid. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud sinise-musta-valge kombinatsiooniga tarbeesemed olid haruldased. Küll võis eesti rahvuslippu näha Eesti nõukogude entsüklopeedias.
1952. aastal võttis Eesti lipu algsed värvid, helesinine, must ja valge, kasutusele 1860. aastal Karlsruhes asutatud üliõpilaskorporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia).
1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinnas peetud purjeregati tseremooniatest jäädvustatud fotodel ja filmikaadritel on näha, et Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse, Raekoja platsi Matkamaja akna ja Russalka ümbruse ehtimisel kasutati kollaste, oranžide ja punaste kõrval ka siniseid, musti ja valgeid kangalaide.
Ajakirja Looming 1981. aasta septembrinumbris ilmus leheküljel 1311 kunstiüliõpilase Andrus Rõugu luuletus, akrostihhon "Silmades taevas ja meri", mille ridade esimesed tähed andsid ülalt alla lugedes kokku Eesti lipu värve markeeriva sõna "sinimustvalge".
Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal.
24. veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp rahvuslipuna Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see taas ametlikult tarvitusele Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna 7. augustil 1990.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastal 1991 tõi perekond Kork ajaloolise lipu peidupaigast välja ning andis selle 1992. aasta algul üle Eesti Üliõpilaste Seltsile. Lipu korrastamise järel restauraatorite poolt andsid üliõpilased selle taas hoiule Eesti Rahva Muuseumi. Otepää kiriku seinal avati vahepeal varjul olnud bareljeefid.
7. juulil 1992 kinnitas Riigikogu vastava seadusega riigilipu ja riigivapi etalonkujutised.
11. juunil 1993 kehtestati valitsuse määrusega nr 174 riigilipu kasutamise kord. Seda muudeti 7. aprillil 1994, 10. oktoobril 1996 ja viimati 11. augustil 1998.
1996. aastast on Otepää kiriklas, kus pühitseti 4. juunil 1884 Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, muuseumituba – Eesti lipu muuseum. Muuseumist leiab põhjaliku ülevaate Eesti lipu saamisloost.
Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp (vaata Eesti vapp).
Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. [viide?]
Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul.
Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal.
Jaaniööl riigilippu ei langetata.
Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidikusse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist.
Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks.
Linnas kasutatakse enamasti 2,5–3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti.
Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.
Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Laulu sõnu on kõvasti muudetud võrreldes algsega, näiteks Martin Lipu viis salmi koondati kokku kolmeks.
Algversiooni esimene ja viimane salm:
Ehitagem eesti kojad kolme kodu-värviga!
Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda',
võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita',
vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!»
Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, venna-armust eesti kojad kõlagu,
kostku taeva poole põrmust: «Eesti, Eesti, ela sa!»
Juba enne ametlikku riigilipu kinnitamist aastal 1922 levisid ristilipu disainiga lipukavandid.
Aastal 2001 pakkus ajakirjanik Kaarel Tarand uuesti välja, et kehtiva lipu disain tuleks vahetada välja samu värve kasutava Põhjala ristilipuga. Selle idee toetajad on väitnud, et trikoloori asemel sümboliseeriks ristilipp Eesti sidemeid Põhjamaadega paremini.
Võttes arvesse kultuurilisi ja ajalooliseid sidemeid Rootsi, Taani ja eriti Soomega, väidavad ristilipu pooldajad, et eestlased peavad end pigem põhjarahvaks kui baltirahvaks.
Ideed 2018. aastal tutvustanud IT-analüütik Jaan-Matti Saul ütles, et sümbolid määravad rahvust ja inimesi, ning kui neid juba kasutatakse, siis need peaksid regiooniga haakuma. Tema järgi kuulub Eesti nii või teisiti Põhjalasse, ning kui Eestil oleks ülejäänud Põhjalaga ühesugune sümbol, tuleks see riigile kasuks.
Poliitik Paul Puustusmaa sõnul sümboliseerib Eesti ristilipp riigi rahvuslikku kultuuri ja selle juuri, ning et see lähenemine ei hülga ühtegi eesti rahvust kujundanud ajaloolis-sotsiaalset-kultuurilist kihti.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Viitamistõrge: <references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "6sibF" ei kasutata eelnevas tekstis.
<references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "4pW45" ei kasutata eelnevas tekstis.Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti lipp |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eesti lipp |