Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majanduse ja ühiskonna üheks globaalseks külaks. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Üleilmastumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng.
Globaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4.–7. sajandit, kui algas "usundite globaliseerumine" ehk kristluse ja islami levik. Samuti on esimesi globaliseerumise nähteid tähendatud juba varem Rooma riigis. Uusajal algas üleilmastumine 19. sajandi lõpul.
Majanduslikul tasandil tähistab see ajaloolist protsessi, mis on tekkinud innovatsiooni ja tehnoloogiliste edusammude tulemusena. Selle all mõeldakse riikide majanduste omavahelist lõimumist. Vahel on selle all mõeldud ka inimeste (tööjõud) ja teadmiste (tehnoloogia) liikumist üle riikide piiride.
Globaliseerumise mõõtmine
Riikide globaliseerumise astet on püütud mõõta erinevate indeksite abil. Nendeks on KOF Index of Globalization ja Enabling Trade Index (ETI). 2013. aastal oli Belgia KOF-i üldindeksis esikohal, kuid majandusliku globaliseerumise osas oli esikohal Singapur. 2010. aasta seisuga oli Singapur ETI-s esikohal.
Kultuuriline globaliseerumine
Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine
Globaliseerumist on kritiseeritud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise pärast. 2004 kirjutas Eesti ajakirjanik Neeme Raud, et "Kaupluse- ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks". 2010 ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, et globaliseerumine ravimitootmises toob endaga kaasa võltsitud ravimite kiire leviku, musta turu tungi legaalsesse kaubandusse, ravimitootmise väikseimagi eksimuse, näiteks kvaliteedidefekti kiire jõudmise patsiendini ja patsientide lihtsustunud võimalused saada ravimeid ükskõik millisest maailma nurgast. Maailma üks tuntud globaliseerumise kriitikuid on Kalle Lasn.