Innsbruck on linn Lääne-Austrias, Tirooli liidumaa pealinn ja on suuruselt viies linn Austrias. See asub Inni orus kohas, kus sellega ühineb Wipptal, mis pakub ligipääsu Brenneri mäekurule umbes 30 km lõuna pool.
Linn paikneb laias orus kõrgete mägede vahel, põhjas niinimetatud Karwendeli Alpide põhjaahelik (Hafelekarspitze, 2334 m) ning lõunas Patscherkofel (2246 m) ja Serles (2718 m). Linn on 580 meetrit merepinnast kõrgemal.
Innsbruckis on niiske mandriline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Dfb), kuna seal on aastaringselt suuremad temperatuurierinevused, kui enamikus Kesk-Euroopas, tänu asukohale mandri keskosas ja mägedes. Talved on sageli väga külmad (külmemad kui enamikus suuremates Euroopa linnades) ja lumised, kuigi föön toob mõnikord suure sula.
Kevad on lühike; päevad hakkavad soojenema, sageli üle 15 °C, kuid ööd jäävad jahedaks või isegi külmetab.
Suvi on väga muutlik ja ettearvamatu. Päevad võivad olla jahedad, 17 °C, ja vihmased, või päikesepaistelised ja väga kuumad, saavutades mõnikord 34 °C. Suviti, nagu on oodata Alpide mõjuga kliimas, on temperatuuri kõikumine ööpäevas sageli väga suur, kui ööd jäävad tavaliselt jahedaks, olles keskmiselt 12 °C, kuid saavutades mõnikord ka 6 °C.
Aasta keskmine temperatuur on 9 °C.
Linnaosad ja statistilised üksused
Innsbruck jaguneb 9 linnaosaks (katastriüksuseks), mis on moodustatud varem iseseisvatest valdadest või küladest. Need 9 linnaosa jagunevad edasi 20 kvartaliks (katastriringkonnaks). Kõik kvartalid on ühe linnaosa sees, väljaarvatud Hungerburg (Ülem-Innsbruck), mis jaguneb kahe vahel. Statistilistel eesmärkidel jaguneb Innsbruck edasi 42 statistiliseks üksuseks (Statistischer Bezirk) ja 178 nummerdatud plokiks (Zählsprengel).
Järgmised on 9 linnaosa, rahvaarv seisuga 31. oktoober 2011:
Innsbruck (siselinn) (18 524), osad: vanalinn (Altstadt), Dreiheiligen-Schlachthof ja Saggen
Wilten (15 772), osad: Mentlberg, Sieglanger ja Wilten West
Pradl (30 890), osad: Pradler-Saggen, Reichenau ja Tivoli
Hötting (31.246), osad: Höttinger Au, Hötting West, Sadrach, Allerheiligen, Kranebitten ja osa Hungerburgist
Innsbruck on Lääne-Austria kultuuriline ja majanduslik keskus. See on ka oluline turismikeskus rohkem kui miljoni ööbimisega aastas.
Innsbruckis on 86 186 töötajat ja umbes 12 038 tööandjat. 7598 inimest on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ligikaudu 35 000 inimest sõidab iga päev Innsbrucki ümbritsevatest valdadest. Töötuse tase oli 2012. aastal 4,2%.
Riiklik statistikaamet Statistik Austria ei esita majandusandmeid üksi Innsbrucki linnale, vaid koos Innsbrucki ringkonnaga, mis on kokku võetud NUTS 3-piirkonnaks Innsbruckis. 2013. aastal oli SKP elaniku kohta NUTS 3-piirkonnas Innsbruckis 41 400 eurot, mis on umbes 60% üle Euroopa Liidu keskmise.
TIWAG (energia tootmine), Bank für Tirol und Vorarlberg (rahandus), Tiroler Versicherung (kindlustus) ja MED-EL (meditsiiniseadmed) peakorterid asuvad Innsbruckis. Swarovski (klaasitööstus), Felder Group (masinaehitus) ja Swarco (liiklustehnoloogia) peakorterid asuvad vähem kui 20 km kaugusel linnast.
Elamukinnisvara on rahvuslike standardite järgi väga kulukas. Keskmine ruutmeetri hind Innsbruckis on 4430 eurot (2015), mis on suuruselt teine Austria linnade hulgas, jäädes maha vaid Salzburgist (4823 eurot), kuid edestades Viini (3980 eurot).
Transport
Innsbruck paikneb piki A12/A13 kiirteekoridori, pakkudes ligipääsu Veronale Itaalias ja Münchenile Saksamaal. A12 ja A13 kohtuvad Innsbrucki lähedal, kus A13 lõpeb.
Innsbrucki lennujaam paikneb Kranebitteni äärelinnas, mis asub linnast läänes. Lennud toimuvad Frankfurti, Londonisse, Amsterdami ja Viini. Toimuvad ka kohalikud lennud ümber Alpide, samuti hooajalised lennud muudesse sihtkohtadesse. Talviti kasvab aktiivsus märgatavalt, kuna piirkonda reisib suurel arvul suusatajaid. See on Welcome Airi põhibaas. Lennujaam on ligikaudu 4 km Innsbrucki keskusest.
Kohalikku ühistransporti pakub Innsbrucker Verkehrsbetriebe (IVB), bussi- ja trammiteede võrgustikku haldav avalik-õiguslik asutus. Meetrise rööpmelaiusega trammivõrk koosneb kahest linnaliinist, 1 ja 3, ning kahest linnaümbrust teenindavast liinist: liin 6, Innsbrucker Mittelgebirgsbahn Iglsi, ja liin STB, StubaitalbahnStubaitali kaudu Fulpmesini. Võrgustikku on kavas tulevastel aastatel laiendada, et jõuda Hall in Tirolisse idas ja Völsi läänes (taastades seega endise trammiliini Innsbruckist Solbad Halli, nagu Hall in Tirol siis tuntud oli). Arvukad bussiliinid teenindavad siselinna ja ühendavad selle linnalähiümbrusega. 2007. aastani kuulus bussivõrku kaks trollibussiliini, kuid need kaotati trammivõrgu kavandatud laiendamise ettevalmistamisel.
Detsembris 2007 taasavati pärast kaheaastast pausi ulatuslikuks ümberehitamiseks Hungerburgbahn, funikulööriliin Hungerburgi linnaossa, osalise ümberkorraldusega ning uue laiendusega üle Inni jõe ja Kesk-Innsbrucki. Liin varustati ka uute sõidukitega. Jaamade unikaalse disaini tõttu, mille lõi kuulus arhitekt Zaha Hadid, sai funikulöör kohe linna uueks embleemiks. Liini ehitas ümber Itaalia firma Leitner, ja see võib nüüd vedada kuni 1200 inimest tunnis. Liini hoiab käigus erafirma Innsbrucker Nordkettenbahnen.
Haridus
Innsbruck on ülikoolilinn, kus on mitu kohalikku kolledžit ja ülikooli.
Varaseimad jäljed annavad tunnistust esialgsest asustusest varakiviajal. Säilinud Rooma-eelsed kohanimed näitavad, et ala oli pidevalt rahvastatud. 4. sajandil rajasid roomlased armeejaama Veldidena (nimi on säilinud tänapäevases Wilteni linnaosas) Oeniponsis (Innsbruck), et kaitsta majanduslikult olulist äriteed Verona-Brenner-AugsburgRaetia provintsis.
Innsbrucki esmamainimine pärineb nimest Oeni Pontum või Oeni Pons, mis on ladina keeles sild (pons) üle Inni (Oenus), mis oli oluline ületuskoht üle Inni jõe. Andechsi krahvid omandasid linna 1180. aastal. 1248. aastal läks linn Tirooli krahvide kätte. Linna vapil on kujutatud linnulennult vaadet Inni sillale, nagu see oli aastal 1267. Tee üle Brenneri kuru oli toona suur transpordi- ja sideühendus põhja ja lõuna vahel, ja kergeim tee üle Alpide. Transiitjaamast teenitud tulud võimaldasid linnal õitseda.
Innsbruckist sai kogu Tirooli pealinn 1429. aastal ning 15. sajandil sai linnast Euroopa poliitika ja kultuuri keskus, kui keiser Maximilian I 1490. aastatel samuti Innsbruckis resideeris. Linn sai keisri kohalolekust kasu, nagu seda võib näha Hofkirche näitel. Sinna kavandasid ja püstitasid tema järeltulijad osaliselt Maximiliani hauamonumendi. Ansambel Habsburgist keisri tegelike ja müütiliste esivanemate kenotaafi ja pronkskujudega on üks Innsbrucki peamistest kunstimälestistest. Regulaarne postiteenistus Innsbrucki ja Mecheleni vahel loodi aastal 1490 Thurn-und-Taxis-Posti poolt.
1564. aastal hakkas ertshertsog Ferdinand II valitsema Tirooli ja muu Kaugema Austria valduste üle, mida hallati Innsbruckist 18. sajandini. Ta ehitas Ambrasi lossi ja korraldas seal oma ainulaadse renessansskunstikogu, tänapäeval peamiselt Viini kunstimuuseumi – Kunsthistorisches Museumi osa. 1665. aastani valitsesid Innsbruckis omaette õukonnaga Habsburgide dünastia võsud. 1620. aastatel kerkis Innsbruckis esimene ooperimaja Alpidest põhja pool (Dogana).
1669. aastal asutati ülikool. Samuti hüvitisena õukonnale, kuna keiser Leopold I valitses taas Viinist ja Habsburgide dünastia Tirooli võsud hääbusid aastal 1665.
Napoleoni sõdade ajal loovutati Tirool Baierile, Prantsusmaa liitlasele. Andreas Hofer juhtis Tirooli talupoegade armee Bergiseli lahingutes Baieri ja Prantsuse ühendvägede vastu võiduni ja tegi siis Innsbrucki oma administratsiooni keskuseks. Ühendarmee võitis hiljem Tirooli miilitsaarmeed ja aastani 1814 oli Innsbruck Baieri osa. Pärast Viini kongressi Austria võim taastati. Aastani 1918 oli linn (üks neljast autonoomsest linnast Tiroolis) osa Habsburgide monarhiast (pärast Austria-Ungari kompromissi selle Austria poolest), samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st Bezirkshauptmannschaften'ist Tirooli provintsis.
Tirooli kangelane Andreas Hofer hukati Mantovas; tema säilmed toodi Innsbrucki tagasi 1823. aastal ja maeti frantsisklaste kirikusse.
Esimese maailmasõja ajal oli ainus registreeritud Innsbruckis toimunud tegevus sõja lõpu poole. 20. veebruaril 1918 ründasid Itaaliast lennanud liitlaste lennukid Innsbrucki, põhjustades seal ohvreid Austria vägede hulgas. Linn ei saanud kannatada. Novembris 1918 okupeeriti Innsbruck ja kogu Tirool Esimese Itaalia armee III korpuse 20 kuni 22 tuhande sõduri poolt.
1938. aastal annekteeriti Austria anšlussigaNatsi-Saksamaasse. Ajavahemikus 1943 kuni aprill 1945 koges Innsbruck 22 õhurünnakut ja kannatas suurt kahju.
Euroregioon Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino
1996. aastal kiitis Euroopa Liit heaks Austria Tirooli liidumaa ning Itaalia autonoomsete provintside Lõuna-Tirooli ja Trentino vahelise edasise kultuurilise ja majandusliku integratsiooni, tunnustades Euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino loomist.
Kultuur
Kultuuriüritused
Innsbruck on väga populaarne turismisihtpunkt, mis korraldab igal aastal järgmisi üritusi:
Innsbrucker Tanzsommer
Bergsilvester (aastavahetusöö)
Innsbrucker Festwochen der Alten Musik (Innsbrucki Vanamuusika Festival)
Christkindlmarkt (jõulupüha)
Sport
Oma asukoha tõttu kõrgete mägede vahel pakub Innsbruck ideaalset kohta talviti suusatamiseks ning suviti suusahüpeteks ja alpinismiks. Ümber Innsbrucki on mitu suusakeskust, põhjaahelikku teenindab köisraudtee ja lisaks istetõstukid veelgi kõrgemale. Teised suusakeskused naabruses on Axamer Lizum, Muttereralm, Patscherkofel, Igls, Seefeld, Tulfes ja Stubaital. Liustikega maastik viimases teeb suusatamise võimalikuks isegi suvekuudel.
Taliolümpiamänge on Innsbruckis peetud kaks korda, esiti aastal 1964 ja taas aastal 1976, kui Colorado valijad lükkasid 1972. aastal tagasi võlakirjade rahvahääletuse Denveri mängude rahastamiseks, mis algselt 1970. aastal neile oli antud. 1976. aasta taliolümpiamängud olid viimased mängud, mis peeti saksakeelsetes Alpides (Austria, Saksamaa või Šveits).
Kosmoseskafandri simulaatori Aouda.X arendas välja OeWF Innsbruckis. Ka missioonide toetuskeskus paljudele OeWF Marsi analoogmissioonidele asub linnas. See missioonide toetuskeskus kasutas veebruaris 2013 MARS2013 ekspeditsiooni tarvis viivitusega suhtlust Weyprechti laagriga MarokosErfoudi lähedal kõrbes.
Otto Hofmann (1896–1982), SS-Obergruppenführer ja Natsi-Saksamaa "Rassi ja asumise peavalitsuse" direktor. Ta mõisteti 1948. aastal sõjakuritegude eest 25 aastaks vangi ja amnesteeriti 7. aprillil 1954
Karol Juliusz "Igo" Sym (1896–1941), Austrias sündinud Poola näitleja ja kollaboratsionist Natsi-Saksamaaga
Wolfgang Scheffler (sündinud 1956), suurte, paindlike paraboolpeeglite leiutaja/edendaja; peeglid koondavad päikesevalgust toiduvalmistamiseks ühisköökides, pagariärides ja maailma esimeses päikeseenergial krematooriumis
Gabriele Fontana (sündinud 1958 Innsbruckis), Austria ooperisopran
Franz Marx (sündinud 1963), maadleja, kes osales suveolümpiamängudel Barcelonas