See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kiievi vürstiriik 1132–1471 | |
Kiievi vürstiriik 1237. aastal Euroopa kaardil | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn | Kiiev |
Religioon | vene õigeusk |
Rahaühik | grivna |
Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.
Kiievi vürstiriik eksisteeris pärast Mongolite invasiooni Vene aladele , Kuldhordi vasallina kuni allutamiseni Leedu suurvürst Algirdase poolt ja liitmiseni 1362. aastani, mil liideti Vene Suurvürstiriigina Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga ning moodustas osa Leedu Suurvürstiriigi territooriumist oma lääne-slaavi päritolu elanikkonnaga.
Aastatel 1471–1654, kuulus ta Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisu ning suurvürstiriigi liitumisel personaaluniooniga Rzeczpospolitaga oli Rzeczpospolita koosseisus.
1654. aastal pärast Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita sõda liideti Paremkalda-Ukraina territoorium Moskva tsaaririigiga.
Vürstiriik liitus 1362. aastal Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga.
Eelnev Kiievi suurvürstiriik |
Kiievi vürstiriik 1132–1471 |
Järgnev Moskva tsaaririik |