Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.
Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops.
Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov mereveega üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, mille abil saavad puud mõõna ajal õhust hapnikku.
Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele.
Mangroovi peetakse vahel eraldi bioomiks.
Teadaolevalt on olemas umbes 70 liiki organisme, kes on endeemsed just mangroovidele. Konvergentset evolutsiooni demonstreerides on paljud nendest liikidest leidnud sarnased lahendused muutuvale soolsusele, anaeroobsele mullale, intensiivsele päikesele ja üleujutustele. Maailma kõige liigirikkamad mangroovid leiduvad Kagu-Aasias, täpsemalt just Indoneesia saarestikus.
Mangroovsood on levinud troopilises ja subtroopilises vööndis. Loodete esinemine on peamine mangroovsoode liigirikkust piirav tegur. Tõus toob endaga kaasa soolase merevee, mille aurumisel tõuseb mulla soolsuse tase väga kõrgele. Järgmine tõusulaine on võimeline mulda n-ö loputama, mis taastab mulla soolsuse taseme tagasi mereveega võrreldavala tasemele.
Mõõna ajal peavad organismid taluma tõusvat temperatuuri ja kuivust, mistõttu peavad mangroovsoode taimed taluma väga hästi niiskuse, soolsuse ja temperatuuri kõikumist. Seetõttu sisaldab mangroovsoode taimestik ainult valitud liiki taimi.
Mangroovsoodes kasvavaid puid on umbes 110 liiki, kuigi ainult vähesed neist kuuluvad Rhizophora perekonda. Üks konkreetne mangroovsoo sisaldab reeglina ainult paari liiki nendest puudest, näiteks kasvab Kariibi mere piirkonna mangroovsoodes korraga tavaliselt ainult kolm või neli puuliiki. Sellest hoolimata on mangroovsoode poolt loodud ökosüsteemid koduks väga suurele hulgale teistele liikidel, sisaldades lausa 174 merelist megafauna liiki.
Mangroovsoode puude juurtest moodustuv keeruline võrgustik loob ainulaadse ökosüsteemi, mis pakub kaitset noortele organismidele. Piirkondades, kus juurestik on permanentselt vee all, leidub vetikaid, vähke, austreid, käsnu ja sammalloomi, kes kõik vajavad filtreerimiseks kõva substraati, kuhu kinnituda. Mangroovide krabid söövad mangroovide lehti, mis suurendab põhja settivate toitainete hulka. Osadel juhtudel on ka mangroovsoodes fikseeritud süsiniku eksport oluline osa rannalähedastest toiduahelatest.
Mangroovsood kaitsevad rannalähedasi piirkondasid erosiooni, tormilainete ja tsunaamide eest. Mangroovide juurtest moodustuv süsteem suudab väga eduakalt hajutada lainete energiat. Lisaks pakuvad mangroovsood troopilistest tormidest mõjutatud rannikualade kogukondadele majanduslikku kaitset.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
{{ajakirjaviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)
{{ajakirjaviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
{{ajakirjaviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)
{{ajakirjaviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)
{{ajakirjaviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)
{{ajakirjaviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)