Miguel Hidalgo y Costilla

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Miguel Hidalgo y Costilla (täieliku nimega Don Miguel Gregorio Antonio Ignacio Hidalgo y Costilla y Gallaga Mandarte Villaseñor, lühendatult ka lihtsalt Miguel Hidalgo; 8. mai 1753 Pénjamo, Hispaania - 30. juuli 1811 Nueva Vizcaya, Mehhiko) oli Mehhiko vabadussõja eestvedaja ning on tuntud ka kui "Mehhiko rahva isa".

Hidalgo sündis 1753. aastal kreooli peres. Juba 15-aastaselt saadeti Hidalgo kolledžisse. Hiljem vahetas ta kooli, et õppida preestriks. Õpingud lõpetas ta Mehhiko Kuninglikus ja Paavstlikus Ülikoolis. 1778. aastal ordineeriti Hidalgo preestriks ning alustas ka ülikoolis loengute andmist. Hidalgo innustust 18. sajandi valgustusajastust ning hakkas seadma küsimärgi alla Hispaania kuninga autoriteeti ning ka Rooma paavsti võimu. Teda kutsuti liituma Hispaania kuninga vastase vandenõuga.

Kui Napoleon I väed ründasid Hispaaniat, mõjutas see ka Mehhikos toimuvat. Hidalgo näitas Mehhiko inimestele, kuidas hoida majandust ise üleval ja mitte olla nii sõltuv Hispaaniast. See muidugi Hispaania võimudele ei sobinud ning Hidalgo elas pidevalt arreteerimise hirmus. 1810. aastal korraldas ta mässu, millest võttis osa 300 inimest. Mässu eesmärk oli astuda vastu Hispaania kuningavõimule. Ilma sõjaväelise erihariduseta Hidalgo leidis hulgaliselt kaasvõitlejaid kuni temaga oli liitunud ligi 800-meheline armee, mis liikus Mehhikos ning levitas oma sõnumit. 1810. aasta septembriks oli tema vägi muutunud juba 5000 liikmeliseks armeeks. Kuu aega hiljem jõuti Valladolidi (tänapäeva Morelia) lausa 15 000 liikmelisega väega. Hidalgo lasi kohalikud Hispaania kubernerid vangistada ning pani linna juhtima enda kokku pandud valitsuse. Peagi lahkuti linnast ning mindi edasi teistesse linnadesse, kus sunniti kuningriigi väed taganema. Hidalgo vangistati 1811. aastal ning ta tapeti.

Miguel Hidalgo auks on mitmes Mehhiko linnas püstitatud skulptuurid.

Viited