Oudekki Loone lõpetas 1997. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja 2003. aastal Tartu Ülikooli matemaatika ja filosoofia erialal. Aastatel 2003–2005 oli ta Tallinna Ülikooli politoloogiamagistrant, 2005. aastal kaitses ta magistrikraadi väitekirjaga "Suveräänsus ja immigratsioonipiirangute õigustatavus" (juhendaja Raivo Vetik). Samast aastast on ta Tallinna Ülikoolis Riigiteaduste instituudis doktorant.
2013. aasta detsembris astus Loone Keskerakonda, mis tema sõnul "on ainus erakond, kes hoolib päriselt tavalistest Eestimaa inimestest, kes teevad oma igapäevast tööd." Loone hinnangul on Keskerakond ka Tallinna valitsemisega väga hästi hakkama saanud.
Oudekki Loone kandideeris 2015. aastal Riigikokku, olles Keskerakonna Harju- ja Raplamaa valimisnimekirjas teisel kohal. Ta sai 354 häält ega osutunud valituks. Seoses Riigikogu liikme Lauri Laasi süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega pääses ta siiski 21. novembril 2015 Riigikokku.
20. mail 2016 hääletas Keskerakonna juhatus Oudekki Loone kandidatuuri erakonna peasekretäriks, häälte vahekorraga 8:9 jäi ta valimata. 24. mail 2016 valis erakonna juhatus Oudekki Loone poliitikast lahkunud Priit Toobali asemele häälte vahekorraga 10:4 siiski Keskerakonna peasekretäriks. 25. septembril 2016 vabastas Keskerakonna juhatus Oudekki Loone peasekretäri ametist. Vabastamise poolt oli 9 juhatuse liiget; vabastamise vastu hääletasid Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Erki Savisaar; üks juhatuse liige oli erapooletu. Juhatuse koosolekult puudusid esimees Edgar Savisaar, Olga Ivanova, Siret Kotka ja Kalev Kallo. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, mitmed juhatuse liikmed ja erakonna liidrid olid seisukohal, et Eesti Keskerakonna põhikirjale tuginedes oli otsus kõrvaldada Oudekki Loone peasekretäri ametikohalt õigustühine.
2022. aastal asutas ta Itaalias ettevõtte Distilleria Montanari, mis tegeleb alkohoolsete jookide tootmisega. Tal on ettevõttes 15% osalus ja ta on juhatuse asepresident.
Ma loodan, et niisugused jõud hakkavad aina enam tulevikupoliitikat mõjutama: mõtlevate indiviidide hulgad, ilma parteihierarhiate ja käsuliinideta.
“
„
See, kui eestlased olid sakslaste sissetungi puhul hakatuseks rõõmsad ja Vene režiimist kohutatud, ei tähenda ju seda, et me praegu peaksime nende tundeid jagama. See näitab lihtsalt asjaolusid, et inimesed teadsid maailmast täpselt seda, mis nende ukse all toimus. Ja muidugi võtsid nad sellest lähtuvalt ka otsuseid vastu. Kui sakslased olid siin juba kauem olnud, siis ei olnud rõõm ka enam nii suur, pigem isegi vastupidi.
See, kui me mõistame, miks eestlased Teises Maailmasõjas kuidagi valisid ja kui me mõistame seda, et neil ei olnud võimalust üldmobilisatsioonist kõrvale hoida ja et maastik ei pakkunud head partisaniliikumise võimalusi, see ei tähenda, et me tänapäeval peaksime neidsamu otsuseid vastu võtma.
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2014. Vaadatud 3. veebruaril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)