See artikkel räägib asulast, haldusüksuse kohta vaata artiklit Beijing Shi. |
Peking | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala | 16 411 km² | ||
Elanikke | 21 893 095 (1.11.2020) | ||
| |||
Koordinaadid | 39° 54′ N, 116° 24′ E | ||
Peking (hiina 北京 Běijīng 'põhjapealinn') on Hiina pealinn.
Pekingis elab umbes 22 miljonit alalist elanikku (2023). Pekingi rahvaarv on 2020. aasta järel kasvanud igas aastas keskmiselt 2% ehk 400 000 inimese võrra. Kasv aeglustub ja mõnedel andmetel on Pekingi elanike arv hakanud 2022. aastast alates vähenema, teiste prognooside järgi kasv siiski jätkub.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Pekingi elanikest hiinlased 95,69%, mandžud 1,84%, hueid 1,74%, mongolid 0,28%, korealased 0,15%, tuijad 0,062%, tšuangid 0,054%, miaod 0,039%, uiguurid 0,023% ja tiibetlased 0,022%.
Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene postindustriaalne Hiina linn.
Pekingis asub Hiina üks tippülikoole, Renmini Ülikool.
Peking on ajalooliselt maailma üks esimesi teadlikult planeeritud linnu, mille põhiplaan, rajoonide jaotus, tänavavõrgu kuju ja kvartalite sisemine planeering pidi vastama riigi ja ühiskonna struktuurile. Linna keskmes on valitsushooned: kunagine keisripalee ja praeguse Hiina valitsuse residents. Selle ümber asusid tähtsamate ametnike elurajoonid, linna äärealadel elasid vaesemad või vähem tähtsad kodanikud. Linna tänavavõrk on ristkülikukuline ruudustik, mida läbivad suured ringteed ning põhja-lõuna- ja ida-läänesuunalised laiad promenaadid.
See põhiplaan on Pekingis säilinud siiani. Aimata on ka 1965. aastal lammutatud endise linnamüüri asukoht. Pekingi uued linnaplaanid on kontsentrilise linna printsiibist loobunud. Kõige kõrgemate uute pilvelõhkujate rajoon (inglise keeles Beijing central business district, pinyin: Běijīng Shāngwù Zhōngxīn Qū) asub linna ajaloolisest keskusest Tian'anmeni väljakust 4 km ida suunas.
Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud ja 2022. aasta taliolümpiamängud.