See artikkel räägib looma elundist; toiduaine kohta vaata artiklit Platsenta (kulinaaria); taime osa kohta vaata artiklit Platsenta (botaanika) |
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Platsenta anatoomiline ja histoloogiline ehitus erineb liigiti.
Platsenta moodustub emakalimaskestast (emaka sisepind ehk endomeetrium) ja loote trofoblastidest. Loodet ühendavad emakoogiga loote vereringe vasak ja parem nabaarter ja nabaveen, mis moodustavad nabaväädi, mille kaudu ema ja üsas arenev organism on omavahel seotud.
Platsenta on emakalimaskesta ja lootekesti ühendav elund, mille abil lootel arenevad üsaväliseks eluks vajalikud füsioloogilised funktsioonid ja vastavad elundid, nagu seede-, hingamis-, sisenõristus- ja erituselundid.
Teatud mitmikraseduste korral võib igal lootel olla oma emakook.
Raseduse lõpul on platsenta mõned morfoloogilised näitajad järgmised:
Platsenta võib olla tavalisest väiksem loote üsasisese kasvupeetuse, hüpertensiivsete häirete ja preeklampsia korral, ka suitsetajatel.
Pikka aega usuti, et platsenta ja hematoplatsentaarne barjäär ei lase läbi suurt osa ema vereringesse sattunud aineid, sealhulgas ravimeid. Nüüdseks on leitud, et peaaegu kõik emale manustatud ravimid jõuavad passiivse difusiooni teel loote vereringesse.
Platsenta osaleb ka ravimite metabolismis.