Rahvuskogu (inglise keeles National Assembly) on Sambia seadusandlik esindusorgan.
Rahvuskogu on ühekojaline ja koosneb kuni 159 liikmest. Rahvuskogu tegutseb riigi pealinnas Lusakas.
Sambia 1991. aastast kehtiv põhiseadus sätestab, et Rahvuskogu koosneb 150 valitud liikmest, mitte rohkem kui kaheksast presidendi määratud liikmest ja esimehest. Põhiseaduse järgi koosneb parlament presidendist ja Rahvuskogust. President kuulutab välja valimised, kutsub kokku parlamendi ja annab lõpliku heakskiidu seadustele, kuid enamasti aktiivselt parlamendi töös ei osale.
Praegune Rahvuskogu koosseis valiti 20. septembril 2011. Järgmised korralised parlamendivalimised peetakse 2016. aastal.
Rahvuskogu koosseis valitakse viieks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Hääletamine on salajane. Hääleõiguslikud on vähemalt 18-aastased Sambia kodanikud.
Rahvuskogu valimistel võib kandideerida vähemalt 21-aastane Sambia kodanik, kes on kirjaoskaja ja valdab riigi ametlikku keelt (inglise keelt). Ta ei tohi olla tunnistatud vastutusvõimetuks, kuriteos süüdi mõistetud ega pankrotis. Ta ei tohi valimistele eelnenud viie aasta jooksul olla kandnud kriminaalkaristust. Kandideerida ei saa ametis olev president, presidendikandidaadid ja mõnes kõrges sõjaväelises või riigiametis olevad isikud.
Valimisteks moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas enim hääli saanud kandidaat. Presidendil on õigus alates Rahvuskogu koosseisu kokkukutsumisest kuni selle laialisaatmiseni mis tahes hetkel nimetada Rahvuskogu liikmeks omal valikul kuni kaheksa inimest.
Kui Rahvuskogu liige sureb või ametist tagasi astub, tuleb 90 päeva jooksul korraldada valimised vakantse koha täitmiseks.
2012. aastal valminud uue põhiseaduse eelnõus nähakse ette mitmemandaadiliste ringkondade kasutuselevõtt ja valimissüsteemi muutmine proportsionaalseks.
Rahvuskogu liikmed valivad uue koosseisu esimesel istungil esimese päevakorra punktina Rahvuskogu esimehe. Kui esimehe ametikoht on vakantne, on Rahvuskogul keelatud mis tahes otsuste vastu võtmine, välja arvatud esimehe valimine. Esimehe kandidaat peab vastama Rahvuskogu kandidaadile esitatavatele nõudmistele, kuid ei tohi olla Rahvuskogu liige. Järgmisena on päevakorras aseesimehe valimine. Aseesimees valitakse Rahvuskogu liikmete hulgast. Rahvuskogu esimees juhatab Rahvuskogu istungeid, muu hulgas annab sõna ning valvab seaduste ja kodukorra täitmise järele.
Rahvuskogu võtab vastu seadusi, otsustab riigi eelarveliste vahendite kulutamise üle ja teostab järelevalvet valitsuse tegevuse üle.
Enamik otsuseid võetakse vastu lihtsa häälteenamusega. Rahvuskogu esimees tavaliselt hääletuses ei osale. Ta hääletab vaid siis, kui tema hääl on kaalukeeleks.
Rahvuskogu moodustab komisjone.
| Erakond | Kohtade arv |
|---|---|
| Patriootlik Rinne | 60 |
| Liikumine Mitmeparteilise Demokraatia eest | 55 |
| Rahvusliku Arengu Ühendpartei | 28 |
| Sõltumatud | 3 |
| Allianss Demokraatia ja Arengu eest | 1 |
| Demokraatia- ja Arengufoorum | 1 |
| Vakantsed | 2 |