Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Sugulussuhete hulgast tähistatakse või peetakse oluliseks eri kultuurides erinevaid suhteid.
Sugulus
Eesti keeles on inimeste sugulussuhete tähistamisel kasutusel järgmised nimetused.
I astme sugulus
II astme sugulus
- Vend
- Õde
- Poolvend
- Poolõde
- Õved – õed-vennad
- Vanaisa – isa isa või ema isa
- Vanaema – isa ema või ema ema
- Vanavanemad – vanaisad ja vanaemad
- Lapselaps – poja laps (pojapoeg, pojatütar) või tütre laps (tütrepoeg, tütretütar)
- Onu – ema vend (või ka isa vend)
- Tädi – ema õde (või ka isa õde)
- Lell – isa vend
- Sõtse – isa õde
- Vanavanaema – vanaema ema või vanaisa ema
- Vanavanaisa – vanaema isa või vanaisa isa
- Lapselapselaps
- Õepoeg
- Õetütar
- Vennapoeg
- Vennatütar
IV astme sugulus
- Nõbu – onu, lelle, tädi või sõtse laps
- Onupoeg
- Onutütar
- Tädipoeg
- Täditütar
V ja enama astme sugulus
- Vaarema – vanavanemate naissoost eellane
- Vaarisa – vanavanemate meessoost eellane
Hõimlus
Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted. Nende tähistamisel on eesti keeles kasutusel järgmised nimetused.
I astme hõimlased
II astme hõimlased
- Ämm – abikaasa (mehe või naise) ema
- Äi – abikaasa (mehe või naise) isa
- Väimees – tütre abikaasa (tütre mees)
- Minia – poja abikaasa (poja naine)
III astme hõimlased
IV astme hõimlased
- Kälimees – naise õemees
- Kälis – mehe vennanaine
Vaata ka
Kirjandus
- Huno Rätsep. Mul kogu küla sugulasi täis: sugulussõnadest ja nende päritolust. Oma keel. 18 (kevad 2009) 21–33.
- Eduard Vääri. Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Välislingid