Lingua franca nova Elefen | |
Jinaral Infamieshan | |
Taak ina | |
Kantinent | |
Fambili | |
Ofishaliti | |
Ofishal languij | |
ISO 639 | |
ISO 639-1 | |
ISO 639-2 | |
ISO 639-3 | lfn |
Elefen, arijinali Lingua franca nova, a wah intanashinal agzileri languij kriet ina 1965.
Elefen grama simplifai frah di kaman grama a di Romans languij Katalan, French, Italian, Puotigiis, ah Panish. Az soch, i rizembl di grama a Romans kryuol laka Ieshan Kryuol, Kiep Voerdian Kryuol, Papiamento, ah Chavakano.
Muos sentans ina Elefen kantien wah voerb friez, tipikali fi dinuot di okorans a akshan. Voerb friez kansis a voerb plos eni madifaya laka advoerb ar prepozishanal friez. Muos sentans azwel kantien akliis wan noun friez, tipikali fi dinuot smadi ar sinting. Noun friez kansis a noun plos eni madifaya laka ditoermina, ajitib, ah prepozishanal friez.
Di tuu muos impuotant noun friez a di sobjek ah di abjek. Deh egzak miinin dipen pah di chais a voerb, bot jinarali, di sobjek a di smadi ar sinting we kiah out di akshan, ah di abjek a di smadi ar sinting we dairekli afek bai di akshan.
Ina Elefen, di sobjek aazwie prisiid di voerb, ah di abjek aazwie fala:
Ina som kies, fi riizn a stail ar klariti, yu maita waah fi plies di abjek a di voerb a di bignin a di sentans. Ina demya kies, di abjek mos fala bai kama, ah wah abjek pruonoun yuuz afta di voerb:
La gatos, me no gusta los. – Pus, mi no laik dem.
Waneda kaman sentans kompuonent a di kampliment. Dis a wah exchra diskripshan a di sobjek we kiah fala baka voerb laka es (bi), deveni (bikomz), pare (siim), ah resta (rimien):
Som languij azwel lou di abjek fi ab kampliment, laka ina “Mi fain disya chiiz disgostin” ar “Deh ilek im prezident”. Disya taip a kampliment no okor ina Elefen.
Waneda mieja sentans kompuonent a di prepozishanal friez, we had ditiel tu di prisiidin noun ar voerb, ar tu di wuola sentans:
Pah tap a friez, soh sentans kantien klaaz, we rizembl sumaala sentans nes widin di laaja sentans. Deh kiah madifai noun friez, voerb friez, ar di wuola di laaja sentans:
Noun tipikali inchajuus bai ditoermina, ah kiah fala bai ajitiv ah prepazishanal friez fi projuus noun friez. Tipikal noun dinuot fizikal abjek laka piipl, plies, ah ting, bot noun kiah azwel dinuot muo abschrak kansep we gramatikali simila.
Ad -s tu noun fi mek i pluural. Ef di singgiula noun en ina kansanant, -es fi ad adawaiz. Di pluural enin no afek do wod schres
Ajitiv a-madifai noun no chienj wen di noun pluural. Bot wen ajitiv yuuz az noun, i kiah pluuralaiz:
Som noun we pluural ina Ingglish singgiula ina Elefen: