SiNgisi saseNingizimu Afrika

SiNgisi sase Ningizimu Afrika luhlelo lwetilwimi tesiNgisi letivela eNingizimu Afrika.

Umlandvo

Bahlali baseBrithani bafika kwekucala endzaweni yaseNingizimu Afrika ngemnyaka wa 1795, ngesikhatsi basungula umkhankaso wemphi eKapa. Inhloso yalomtamo wekucala bekukutsi utfole kulawula indlela lebalulekile yaseKapa, hhayi kusungula indzawo yekuhlala. Kulawulwa ngalokuphelele kwalelikoloni kwatsatfwa eBatavian Republic ngemuva kwempi yase Blaauwberg ngo-1806. Bantfu labanyenti bekucala labakhuluma siNgisi bafika ngemnyaka wa-1820. Bantfu baseBrithani labangaba ngu-5 000, linyenti labo basemaphandleni nobe labasebentako, bahlala e-Eastern Cape. Nanobe emaBritish bekangemacembu lamancane (emaDutch bekakhona kulesigodzi kusukela nga-1652, ngesikhatsi batsengisi be-Dutch East India Company bakha indzawo), umbusi waseCape Colony, Lord Charles Somerset, wamemetela siNgisi njengelulwimi lolusemtsetfweni nga-1822. Kute kusakatwe umtselela wesiNgisi kulelikoloni, tiphatsimandla tacala kubita bothishela besikolwa baseBrithani kanye nebafundisi baseScotland kutsi babe netikhundla emfundvweni nasetindzabeni telisontfo. Lelinye licembu lebantfu labakhuluma siNgisi lafika lisuka eBritain ngemnyaka wa-1840 na-1850, kanye netakhamuti taseNatal. Labantfu bebabantfu "labakhuluma ngendlela leyetayelekile" njengebasebenti bemasotja labatsetse umhlalaphansi kanye netikhulu. Licembu lesitsatfu lebantfu baseNgilandi lafika emkhatsini wa-1875 na-1904, kantsi laletsa tinhlobonhlobo tetilwimi lwesiNgisi. Lamacembu lamabili ekugcina bekete umtselela lomkhulu ku-South African English (SAE), ngobe "tinhlavu tekutfutfuka besevele tihlanyelwe nga-1820". Nomakunjalo, leligagasi laseNatal laletsa kukhumbula emasiko aseBrithani futsi lasita ekuchazeni umcondvo "wekuhlukahlukana" lokufana neSingisi saseNingizimu yeBrithani.

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named :0