nipaluma-insin

insin

GINKGOBAUM-2

銀杏

(俗名:白果樹、公孫樹、鴨掌樹、鴨腳子)

u siwkay nu nipaluma

mahtikay ku papah tabakiay a kilang. talakaw tina kilang. maka 25-40m ku talakaw. ihekalay a heci singangan ku "sangelacay a heci 白果".

matenes ku uzip tina kilang, cacay katukuh tulu malebut mihcaan ku uzip.

Ginkgo biloba MacAbee BC
kakuniza 植物分類 (v)tabakiay a kilang ()adidi'ay a kilang ()lutuk ()lutuk-balu ()masay ()zuma

()mahetik ku papah ()dauc landaway (v)zuma

()yadah a mihca ku uzip ()cacay a mihca ku uzip ()1-2 a mihca ku uzip (v)zuma

takalaw nu bayu' 生長海拔高度
mauzip subal 生長區域
nipaluma sasahicaan 栽種功能 yumah野生(v) mukan食用() sapayu'藥用(v) paazih觀賞() lidung遮蔭() zuma其他()
takalaw maka 株高 25-40m
papah tanaya' 葉長 3-5cm
papah ahebal 葉寬 3.5-6cm
papah mapela' 葉瓣
balu ahebal 花徑
balu kulit 花色
heci 果實 2cm
paenu 種子

u sanek nu nipaluma

1 sanek 7 dawmi
2 letek v 8 siceka'
3 cedam 甘,甜 v 9 dieku
4 aledah 辣,辛 10 cuedet 寒,涼
5 atekak v 11 acak
6 cupelak 12 zuma 其他 v

malaheci tu imelang

1 pangangay (生)津 27 kaliwates (消)小疔
2 akacay-akuti (減)燥熱 28 malebawa (消)跌打腫傷
3 cuedet (減)寒冷 29 akuti' (消)燙傷
4 patezep tu izang (消)出血 30 tunatun (消)瘀血
5 paisi' (利)排尿 31 tibeni (消)泡疹、痱子
6 taluktuk (減)發炎 32 kebing (消)麻疹
7 sulalis (退)發燒 33 sizaz (消)濕疹
8 cebu' taluktuk (消)尿道膀胱炎 34 butus (消)水腫
9 mapudasay (減)皮膚病 35 kalad nu bau (減)蛇咬
10 atay taluktuk (減)肝炎 36 bulad adada' (消)經痛
11 adada' (減)痛 37 cadi'ci (減)心痛
12 sicedam isi (減)糖尿病 38 pasicucu (增)乳汁
13 ngidngid (消)嘴破嘴角發炎 39 bali-malalemed (減)風濕
14 teluhu (消)濃痰 40 calenged (止)皮膚癢
15 takulaw adada' (減)喉嚨痛 41 sinawal (減)暈眩
16 tuzu malebawa (減)關節炎,風濕痛 42 manah (消)痔瘡
17 mabanic (消)腹瀉 43 pucu' (消)淋巴痛
18 muta' (調)嘔吐 44 buyu' (解)中暑
19 masikata' (調)便秘 45 suaw (止)渴
20 adada' tangah (減)頭痛 46 muni' ku banges (消)皮膚潰爛
21 malihen (怯)咳嗽 v 47 takalaw ku izang (減)高血壓
22 makamaw (減)感冒 48
23 milisawada' (調)腸胃病,胃痛 49
24 walak (解)中毒 50
25 maduka' (消)破皮傷 51
26 puces (消)膿包、大疔 52 zuma 其他(潤肺、強化血管、改善腦功能、細胞活化) v

pasubana i cacudadan a lacul

u cudad a ngangan Ginkgo biloba L.
u sapamat a ngangan Ginkgoceae(銀杏科)
u Amilika a ngangan Maidenhair Tree, Ginkgo

u zuma a cidekay a kamu, saungay misapayu' a cidekay

cidekay ngangan miungay
Sakizaya insin
Pangcha
Tayan
Paywan
Yuwatan insin tu lukis
Sejek
Taluku
Puyuma
Rukay
Cou
Kabalan
Tau/Yami
Saw
Kanakanabu
Laaluwa
Saysia

u sulit nu zuma a kamu-Hulam atu Amilika

銀杏(學名:Ginkgo biloba),落葉喬木,壽命可達3000年以上。又名公孫樹鴨腳樹鴨腳子等,其裸露的種子稱為白果。屬裸子植物銀杏門唯一現存物種,和它同門的所有其他物種都已滅絕,因此被稱為植物界的「活化石」。它被發現在化石追溯到2.7億年前。銀杏原產於中國,現廣泛種植於全世界,並被早期引入人類歷史。它有多種用途,可作為傳統醫學用途和食物。

Ginkgo biloba, commonly known as ginkgo or gingko (both pronounced /ˈɡɪŋkoʊ/), also known as the ginkgo tree or the maidenhair tree, is the only living species in the division Ginkgophyta, all others being extinct. It is found in fossils dating back 270 million years. Native to China, the tree is widely cultivated, and was cultivated early in human history. It has various uses in traditional medicine and as a source of food. The genus name Ginkgo is regarded as a misspelling of the Japanese gin kyo, "silver apricot".

namakayniay a nasulitan nasakamuan atu natinengan

《中國高等植物資料庫全庫》. 中國科學院微生物研究所. .

行政院原住民族委員會-原住民族藥用植物2009-p258

http://plant.tesri.gov.tw/plant100/WebPlantDetail.aspx?tno=202001010 銀杏

應紹舜 台灣高等植物彩色圖誌 1.銀杏 p19 民88年11月30日增訂二版

邱年永等著 原色臺灣藥用植物圖鑑(4)23銀杏 p24 台北南天書局

鄭武燦 編著 台灣植物圖鑑 上冊 0527銀杏 p264 國立編譯館 主編

中國植物誌 第 7 卷 018 頁 PDF 銀杏 山西省太原市晉祠(1050421)

臺灣藥用植物資源名錄 行政院衛生署中醫藥委員會 編 銀杏 92年10月 73頁