Naja annulifera | |
---|---|
Naja annulifera | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
Selts |
Soomuselised Squamata |
Alamselts |
Maolised Serpentes |
Infraselts |
Alethinophidia |
Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
Perekond |
Kobra Naja |
Liik |
Naja annulifera |
Binaarne nimetus | |
N. annulifera Peters, 1854 | |
Sünonüümid | |
|
Naja annulifera on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonna maoliik.
Naja annulifera on varem olnud egiptuse kobra alamliik.
Täiskasvanud madude seljasoomused on kas pruunikashallid, tumepruunid või sinakasmustad, harva kollakad. Harva võib kohata ka triibutatud isendeid (harilikult isased), kelle sinakasmustad soomused seljal on vööditatud 7–11 laia kollase ehk kollakaspruuuni ringiga. Kõhusoomused aga on kollased kuid tumedate laikudega.
Noorte madude seljasoomused on kollakat või rohekaskollakat värvi, kaela ümber aga must triip. Kõhualused soomused on kollased.
Pea on suur kuid eraldub kaelast vaid pisut, ninamiku tipp on suunatud veidi ülespoole. Silmad on üsna suured, pupillid ümmargused.
Keha on neil silinderjas ja kaitsepoosiks lamendatud kaelal nn prillmaomärk puudub.
Täiskasvanud madude kehapikkus on mõõdukas, 150–220 cm (isegi kuni 260 cm). Isased on harilikult suuremad ja raskemad kui emased maod.
Kui Lõuna-Aafrika talveperiood on läbi, algab osadel Naja annulifera madudel paaritumisperiood (septembrist kuni detsembrini). Maod ärkavad talveunest ja algab vastuvõtlike partnerite otsimine. Sel perioodil on täheldatud isaste vahelisi võitlusi. Edukas paaritumine ei võta kaua aega (vangistuses 20 minutit) ja selle lõppedes roomavad partnerid eri radu pidi minema.
Gestatsiooniperiood kestab kas vähem või kauem kui 2 kuud.
Emaste madude sigimisvormiks on ovipaaria, looduslikus keskkonnas muneb graviidne emane, sageli termiidipessa, suvel 8–33 muna (maksimaalselt 47).
Kobramuna keskmised mõõtmed on 46–55 mm x 24–32 mm.
Nende saakloomadeks on mitmed linnud ja nende munad, aga ka teised maod, nagu lärmakas aafrikarästik ja ka sama liigi isendeid.
Need maod on saakloomaks osadele lindudele, näiteks madukotkastele ja teistele madudele.
Need kobrad on looduses üsna häbelikud. Kui võimalik, püüavad nad vältida kokkupuuteid inimestega ja objektidega, mis ära söömiseks liiga suured, roomates lihtsalt ära.
Vahel peetakse neid seltsilisloomadena kodus, neid leidub ka loomaaedades. 26. märtsil 2011 teavitas Bronxi loomaaed roomajate maja sulgemisest, kuna "teismeline emane" Naja annulifera põgenes oma puurist.
Nurka või vihale aetuna võivad võtta sisse kaitsepoosi ja avada kaelal paikneva 12–16 cm nn kapuutsi, teadaolevalt ta sülitav kobra ei ole.
Inimeste suhtes on nad mürkmadudeks liigitatavad, kuna nende hammustuse ajal eritatud tokiinina toimiv sülg võib mürgistusseisundi esile kutsuda – sülg on neurotoksiline (toimib närvisüsteemi ja kopsud ning südamelihas võivad lakata talitlemast) ja võib põhjustada hingamispuudulikkuse.
Anafülaktilise šoki ära hoidmiseks võiks varuks olla 2–4 EpiPen automaatset süstalt. Esmaabi tehnikaks võib kasutada pressure immobilisation technique võtet.
Neid madusid võib kohata Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal, Mosambiigis, Zimbabwes, Botswanas, Sambias ja Malawis.
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Naja annulifera ja saksakeelset artiklit de:Gebänderte Kobra seisuga 28.03.2015.