Benedictus VIII | |
---|---|
Sünninimi | Teofilatto Tuscolost (Teofilatto di Tuscolo) |
Valitsemisaja algus | 17. mai või 18. mai 1012 |
Valitsemisaja lõpp | 9. aprill 1024 |
Eelkäija | Sergius IV |
Järeltulija | Johannes XIX |
Sünnikuupäev | 980 ? |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | 9. aprill 1024 |
Surmakoht | Rooma |
Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024. Ta oli 143. paavst.
Teofilatto sündis 980. aasta paiku Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres teise pojana.
Kirikuloolase J. N. D. Kelly ja "Catholic Encyclopedia" andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Silvester II ta 1001 Porto piiskopiks (kardinalpiiskop) ning ta ordineeriti 22. juunil 1001 piiskopiks.
Benedictus VIII sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks 17. mail 1012, Salvador Miranda järgi aga 18. mail, kui Tuscolo suguvõsa seadis ta ametisse.
Sergius IV surma järel 12. mail 1012 puhkesid Roomas rahutused. Kui Tuscolo suguvõsa määras paavstiks Benedictus VIII, siis Roomat seni valitsenud Crescenzi suguvõsa seadis ametisse vaimulik Gregoriuse.
Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri 18. mail. Benedictus VIII suutis Crescenzi suguvõsa ja vastupaavsti toetajad Roomast juuliks 1012 välja tõrjuda.
Saksa kuningas Heinrich II tunnustas detsembris 1012 paavstina Benedictust. Kuningas saabus paavsti kutsel 1014 Rooma, kus paavst kroonis ta 14. veebruaril Saksa-Rooma keisriks.
Benedictus VIII oli esimene paavst, kes käis Saksamaal pastoraalsel visiidil. Enne teda sattus Saksamaale Benedictus V, kes viidi sinna vangina. Benedictus VIII kohtus 1020 ülestõusmispühade ajal Bambergis Heinrich II-ga, kes kinnitas keiserlikud privileegid ja lubas anda paavstile sõjalist abi. Keiser sätestas, et paavst tuleb valida Rooma kodanike ja vaimulike poolt. Paavst külastas visiidi käigus Fulda kloostrit.
1022 tungis Heinrich II Itaaliasse, et võidelda Bütsantsiga.
Benedictus VIII toetas viikingeid võitluses Bütsantsi võimu vastu Lõuna-Itaalias, kuid Bütsantsi väed lõid 1019 Cannaes viikingite rünnaku tagasi.
Benedictus VIII sõlmis Pisa ja Genovaga liidu araablaste vastu, kellega sõditi Põhja-Itaalias.
Paavst osales 1016 merelahingus, kus araablased said lüüa, mille tulemusena vabastati Sardiinia araablastest.
Benedictus VIII vallutas sõjakäikudega Campagna ja Toscana.
Konstantinoopoli patriarh Sergios II eemaldas Benedictus VIII nime diptühhonist.
Benedictus VIII kohtus Roomas Canterbury peapiiskopi Æthelnothiga.
Benedictus VIII pühitses 1014 ametisse Ravenna peapiiskopi Arnoldo.
Ta vahendas Grado ja Aquileia patriarhide vahelist tüli.
Ta rajas Bobbio piiskopkonna.
Benedictus VIII kinnitas Bambergi piiskopkonna privileegid ja seadis 1020 selle paavsti protektsiooni alla.
Ta andis 1014 palliumi Mainzi peapiiskopile Erkanbaldile.
Ta taunis 1023 Mainzi uut peapiiskoppi Aribot, kes otsustas keelustada vaimulike apelleerimised Rooma.
Passau piiskop Pilgrim saatis paavstile kirja.
Benedictus VIII sätestas 1014 vaimulike ordineerimiste minimaalsed vanusemäärad.
Ta keelas 1. augustil 1022 Pavias toimunud sinodil vaimulike abielud ja konkubinaadi ning sätestas, et taolistest kooseludest sündinud lapsed on määratud pärisorjusesse.
Ta taunis simooniat.
Benedictus VIII sätestas 1014, et missal tuleb usutunnistust palvetada lauldes.
Benedictus VIII kinnitas Hildesheimi kloostri privileegid.
Benedictus VIII kanoniseeris 1016 Polirone Simeoni.
1021 kevadel tabas Roomat maavärin ja torm, mistõttu Benedictus VIII käskis hukata juudid, keda peeti õnnetuse eest vastutavateks.
Benedictus VIII määras 21 kardinali. Tema ajal said Salvador Miranda andmetel kardinaliks ka hilisemad paavstid Johannes XIX, Benedictus IX ja Gregorius VI, kuid kirikuloolase J. N. D. Kelly ning Catholic Encyclopedia andmetel olid kaks esimest ilmikud.
Benedictus VIII vend Romano sai Rooma konsuliks. Romano ja paavsti vennapoeg Teofilatto said Salvador Miranda andmetel kardinaliks.
Benedictus VIII suri 9. aprillil 1024 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Eelnev Sergius IV |
Rooma paavst 1012–1024 |
Järgnev Johannes XIX |