Innocentius I | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 21. detsember 401 |
Valitsemisaja lõpp | 12. märts 417 |
Eelkäija | Anastasius I |
Järeltulija | Zosimus |
Sünnikoht | Albano ? |
Surmakuupäev | 12. märts 417 |
Surmakoht | Rooma |
Innocentius I oli paavst 401–417. Ta oli 40. paavst.
Innocentius I oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Albanost ja ta oli Innocentiuse poeg.
Hieronymuse järgi oli ta pärit Roomast ja oli oma eelkäija Anastasius I poeg. Kui see fakt vastab tõele, siis on ta esimene paavst, kelle isa oli paavst. Hiljem on paavstide poegadest saanud paavstiks veel Silverius ja Johannes XI.
Innocentius I sai paavstiks 21. detsembril 401.
Teda on peetud üheks esimeseks Rooma piiskopiks, kes nimetas end paavstiks.
Innocentius I oli 410 Roomast Ravennasse saadetud delegatsiooni koosseisus, et sõlmida läänegootidega rahu. Kuna delegatsioon ei saavutanud mingeid tulemusi, rüüstasid läänegoodid 24. augustil 410 Roomat. Innocentius I pöördus Rooma tagasi 412. aastal.
Innocentius I kinnitas Thessaloníki piiskopile Anysiosele kõik privileegid. Ta andis 17. juunil 412 või 415 Thessaloníki piiskopile Rufusele paavstliku vikaari jurisdiktsiooni Illüüria aladel.
Innocentius I toetas Konstantinoopoli patriarhi Johannes Chrysostomost ja Hieronymust. Ta saatis julgustavaid kirju Johannesele ja keeldus tunnustamast tema asemel määratud piiskoppe. Muuhulgas saatis ta Ida-Rooma keisri juurde delegatsiooni, et pidada Thessaloníkis sinod. Delegatsiooni koosseisus oli ka hilisem paavst Bonifatius I.
Kui delegatsioon saadeti Konstantinoopolist tagasi ja Johannes oli surnud, ekskommunitseeris Innocentius I piiskopid, kes olid Johannest taga kiusanud. Alles 412 vabastas ta kirikuvandest Konstantinoopoli patriarhi, kes lisas diptühhoni Johannes Chrysostomose nime.
Innocentius I noomis Jeruusalemma patriarhi Johannest, kes oli lasknud Jeruusalemmas kujuneda mässul, mille käigus hävitati Hieronymuse kloostrid.
Innocentius I sätestas 27. jaanuaril 417, et kõik teoloogilised vaidlused tuleb lahendada Roomas.
Antiookias puhkenud ariaanide tülis taastas Innocentius I suhted Antiookia patriarhiga alles siis, kui too lisas Johannes Chrysostomose nime diptühhoni.
416 palusid Kartaago ja Mileve kirikukogud paavstil tunnustada Pelagiuse ametlikku hukkamõistu. Lisaks kirjutasid talle Pelagiuse hukkamõistmise pärast Augustinus ja veel 4 Aafrika piiskoppi.
Innocentius I mõistis 27. jaanuaril 417 Pelagiuse vaated hukka ning ekskommunitseeris Pelagiuse ja Caelestiuse.
22. veebruaril 407 andis Lääne-Rooma keiser Honorius välja dekreedi erinevate ketserluste vastu. Kirikuajaloolaste arvates oli ta eelnevalt pidanud nõu paavstiga.
Innocentius I saatis 404 saadikud Kartaago sinodile, kus tauniti montanismi.
Ta sulges Roomas mõned Novatianuse pooldajate kirikud.
Ta taunis 409 ja 414 Bonosuse vaateid.
Ta pagendas Roomast Photinuse järgija Marcuse.
Innocentius I saatis 15. veebruaril 404 Roueni piiskopile Victriciusele, 410 Gubbio piiskopile Decentiusele, Nocera piiskopile Felixile ja 411 Toulouse’i piiskopile Exuperiusele dekreedid, milles ta sätestas, et teistes kirikutes peavad liturgias olema normiks Rooma kombed.
Innocentius I sätestas kirjas Decentiusele paastupäevaks laupäeva, kuna sel päeval oli Jeesus hauas. Vastavat otsust märgib ka "Liber Pontificalis".
Ta sätestas, et piiskopid peavad apelleerima Rooma paavstile.
Ta kinnitas Piibli kaanoni ja missakaanoni, sealhulgas Tobia raamatu kasutamise.
Ta sätestas, et ametist tuleb tagandada preestrid, kes on pärast ordinatsiooni sigitanud lapsi.
Ta sätestas 409 ja 414, et ketser Bonosuse poolt enne tema taganemist kiriku õpetusest ordineeritud vaimulikud on kirikuga osaduses, kuid pärast ketserlust ordineeritud vaimulikud, kes järgivad tema vaateid, pole osaduses.
Innocentius I ajal toodi Rooma püha Cyruse säilmed.
Ta sätestas "Liber Pontificalise" järgi, et Rooma Sant'Agnese fuori le Mura kirikus peavad tegutsema preestrid Leopardus ja Paulinus.
Ta ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 54 piiskoppi, 30 presbüterit ja 15 (või 12) diakonit. Tema ajal on kardinalidena teada Valentinus Salaminius ja hilisem paavst Bonifatius I.
Innocentius I soosis "Liber Pontificalise" järgi munklust.
Innocentius I-lt on teada 36 dokumenti, neist üks määratud Hieronymusele ja üks Johannes Chrysostomosele.
"Liber Pontificalise" järgi ehitati Innocentius I ajal Rooma Santi Gervasio e Protasio kirik.
Innocentius I suri 12. märtsil 417 Roomas ja maeti Pontianuse katakombidesse, "Liber Pontificalise" järgi aga Ursus Pileatuse katakombidesse.
Innocentiust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 28. juuli.
Eelnev Anastasius I |
Rooma paavst 401–417 |
Järgnev Zosimus |