![]() |
See artikkel räägib paavstist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes V. |
Johannes V | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 23. juuli 685 |
Valitsemisaja lõpp | 2. august 686 |
Eelkäija | Benedictus II |
Järeltulija | Conon |
Sünnikoht | Antiookia |
Surmakuupäev | 2. august 686 |
Surmakoht | Rooma |
Johannes V (ladinapäraselt Ioannes V) oli paavst 685–686. Ta oli 82. paavst.
Johannes oli süürlane ja pärines Antiookiast. Ta oli Cyriacuse poeg.
Ta võis Süüriast siirduda Rooma islami levimise tõttu Lähis-Idas.
Johannes ordineeriti Agatho ajal 680. aasta paiku diakoniks, hiljem ülemdiakoniks (kardinaldiakon).
Ta määrati aastal 680 paavsti legaadiks Konstantinoopoli III kirikukogul ja tõi juulis 682 kirikukogu otsused Rooma.
Võimalik, et just tema mõjutusel vähendas Bütsantsi keiser Konstantinos IV maksukohustust kirikule kuulunud aladel Sitsiilias.
Johannes V pühitseti paavstiks 23. juulil 685, kui Bütsantsi eksarh oli teda tunnustanud.
Johannes V taunis Cagliari piiskopi Citonatuse tegevust.
Citonatus oli aastal 685 ordineerinud Sassari (Turris-Libisonis) piiskopi Novelluse ilma Roomaga konsulteerimata.
Johannes V pidas Roomas sinodi, kus ta kinnitas paavsti autoriteeti Sardiinia piiskopkondade üle.
Johannes V kinnitas 8. mail 686 avaldatud bullas "Audite sententiam" Arras' Saint-Marie kiriku privileegid.
Johannes V ordineeris 13 piiskoppi.
"Liber Pontificalise" järgi oli Johannes V tervis sedavõrd vilets, et tal oli raskusi ordineerimisega.
Johannes V suri 2. augustil 686 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Surres pärandas ta vaimulikele, kloostritele ja ilmiksakristaanidele 1900 solidust.
Eelnev Benedictus II |
Rooma paavst 685–686 |
Järgnev Conon |