Leo XI | |
---|---|
Sünninimi | Alessandro Ottaviano de' Medici |
Valitsemisaja algus | 1. aprill 1605 |
Valitsemisaja lõpp | 27. aprill 1605 |
Eelkäija | Clemens VIII |
Järeltulija | Paulus V |
Sünnikuupäev | 2. juuni 1535 |
Sünnikoht | Firenze |
Surmakuupäev | 27. aprill 1605 |
Surmakoht | Rooma |
Leo XI (Alessandro Ottaviano de' Medici, 2. juuni 1535 – 27. aprill 1605) oli paavst 1605. Ta oli 232. paavst. Tema hüüdnimi oli Papa Lampo.
Alessandro Ottaviano de' Medici sündis Firenzes Ottaviano de' Medici ja Francesca Salviati neljalapselise pere noorima pojana. Sellest suguvõsast pärinesid paavstid Leo X ja Clemens VII, kuid ta pole nime sarnasusele vaatamata Pius IV sugulane. Tema ema oli Leo X õetütar.
Medici sai haridusalased algteadmised dominiiklase Vincenzo Ercolanolt ja hiljem olid tal dominiiklastega, eriti San Marco kloostriga tihedad sidemed. Ta ihaldas saada vaimulikuks, kuid pärast isa (1546) ja vanema venna surma sai temast oma ema peamine toetaja, kes ei soovinud oma ainsa poja siirdumist kiriku teenistusse. Alessandro löödi oma sugulase, Toscana suurhertsogi Cosimo I poolt San Stefano rüütliks. Ta külastas 1560 Roomat, kus ta kohtus Filippo Neriga, kes olevat talle ennustanud, et ta saab paavstiks, kuid valitseb lühikest aega. Neriga suhtles ta hiljem väga tihti.
Pärast ema surma ordineeriti Medici 22. juulil 1567 preestriks. Ta rõhutas piiskopina Trento kirikukogu otsuste sätestamist oma piiskopkondades ja toetas Rooma kirikute ning Villa Medici restaureerimist. Kardinal Medici eestkostel vabastas Clemens VIII Prantsusmaa kuninga Henri IV kirikuvandest ja hiljem legaadina Prantsusmaal tegutsedes vahendas ta 2. mail 1598 Vervins'i rahu sõlmimist Prantsusmaa ja Hispaania vahel, kuid ta ei suutnud Prantsusmaa kuningat veenda tunnustama Trento otsuseid. Kardinal Medici osales 6 konklaavil 1585–1605.
Leo XI valiti paavstiks 1. aprillil 1605 Vatikani paavstipalees ja krooniti esimesel ülestõusmispühal 10. aprillil kardinal Francesco Sforza poolt. Ta võttis nime oma sugulase Leo X järgi. Leo XI oli 4. ja viimane Gregorius XIII pühitsetud kardinal, kes valiti paavstiks.
14. märtsist 1. aprillini 1605 toimunud konklaavi viimases voorus osales 60 kardinali, sest konklaavilt lahkus 2 kardinali. Sellel konklaavil olid peamised soosikud kardinal Cesare Baronio, kardinal Medici ja kardinal Paolo Emilio Zacchia. Henri IV oli kardinalidele saatnud 300 000 eküüd, et mõjutada neid toetama oma abikaasa Maria de' Medici sugulast kardinal Medicit. Kardinalide koguhulka arvestades oli valituks osutumiseks vaja saada 40 häält. Baronio sai ühes voorus 37 häält, kuid tema vastu asus Hispaania fraktsioon. Leo XI osutus Hispaania kuninga Felipe III vastuseisust hoolimata valituks, sest teda toetasid valdavalt prantslastest ja itaallastest kardinalid. Kardinal Francisco de Ávila kavatses esitada tema vastu veto, kuid veto esitati niivõrd hilja, et see ei jõustunud.
Leo XI valitses 26 päeva, mis oli lühim valitsemisaeg Urbanus VII järel. Pärast Leod pole ükski paavst nii vähe valitsenud.
Ta kavatses toetada Saksa-Rooma keisri Rudolf II võitlust türklastega.
Oma kroonimispäeval 10. aprillil sekkus ta jesuiitide vaidlusesse Kastiilia ja Leóni vaimulikkonnaga.
Pühapäeval 17. aprillil peeti Lateraani palees pidulik tseremoonia.
Leo XI määras ametisse komisjoni, mis pidi reformima konklaavi hääletussüsteemi.
Ta vabastas roomlased mõnedest maksudest.
Vastuseisust onupojapoliitikale keeldus ta järgimast soovitusi pühitseda kardinaliks oma sugulast. Seetõttu tagandas Leo XI oma pihiisa ja määras uue pihiisa.
Ta tõstis aadliseisusesse Della Genga suguvõsa, kust hiljem pärines paavst Leo XII.
Leo XI suri 27. aprillil 1605 Roomas, olles Lateraani palees toimunud tseremoonia järel külmetanud. Ta maeti Vatikani basiilikasse.
Tema hauamonumendi valmistas Alessandro Algardi.
Eelnev Clemens VIII |
Rooma paavst 1605 |
Järgnev Paulus V |