Pius VIII | |
---|---|
Sünninimi | Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni |
Valitsemisaja algus | 31. märts 1829 |
Valitsemisaja lõpp | 30. november 1830 |
Eelkäija | Leo XII |
Järeltulija | Gregorius XVI |
Sünnikuupäev | 20. november 1761 |
Sünnikoht | Cingoli |
Surmakuupäev | 30. november 1830 |
Surmakoht | Rooma |
Pius VIII (Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni; 20. november 1761 – 30. november 1830) oli paavst 1829–1830. Ta oli 253. paavst.
Francesco Saverio Castiglioni sündis Cingolis krahvi Ottavio Castiglioni ja Sanzia Ghislieri kaheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema isapoolsest suguvõsast pärines paavst Coelestinus IV, tema emapoolsest suguvõsast pärines paavst Pius V.
Castiglioni õppis esmalt Osimos jesuiitide kolleegiumis, seejärel Bologna ülikoolis ja Rooma ülikoolis kanoonilist õigust. Ta kaitses 1785 doktorikraadi ja ordineeriti 17. detsembril 1785 preestriks. Castiglioni aitas oma õpetajal Giovanni Devotil koostada uurimistööd "Institutiones". 29. juulil 1808 vangistati Castiglioni Milanos, sest ta keeldus tunnustamast Napoleon I režiimi. Ta saadeti vangina Torinosse, sealt Paviasse ja 18. novembril 1813 taas Milanosse. Alles 16. juunil 1814 õnnestus tal pöörduda tagasi Montaltosse. Kardinal Castiglioni osales 2 konklaavil 1823 – 1829, ta oli mõlemal konklaavil soosituim kandidaat.
Pius VIII huvitus piiblikirjandusest ja numismaatikast. Paavstina kohustas ta onupojapoliitika vältimiseks oma sugulasi loobuma mõjukatest kirikuametitest.
Pius VIII valiti paavstiks 31. märtsil 1829 Roomas Quirinali palees ja krooniti 5. aprillil kardinal Giuseppe Albani poolt. Ta võttis nime Pius VII järgi.
24. veebruarist 31. märtsini 1829 toimunud konklaavil osales 50 kardinali. Pius VIII oli mõõdukate fraktsiooni kandidaat.
Pius VIII tunnustas 1830 Prantsusmaal juulirevolutsiooniga võimule tulnud Louis-Philippe I seadusliku kuningana. Paavst andis kuningale austava tiitli „kõige kristlikum kuningas” (Rex Christianissimus). Pius VIII keeldus Kirikuriiki lubamast Prantsusmaalt põgenenud vaimulikke ja kohustas Prantsusmaa vaimulikkonda kuuletuma juulirevolutsiooni järel võimule tulnud režiimile.
Kui Preisimaa laiendas oma territooriumi katoliiklastega asustatud Vestfaalini, oli vaja selgitada katoliiklaste ja luterlaste vaheliste abielude seaduspärasus. Pius VIII kinnitas, et sellised abielud peaksid saama kiriku õnnistuse, seda juhul, kui on selge, et lapsed saavad katoliikliku kasvatuse. See erines Preisimaa valitsuse arvamusest, kus tunnustati kiriklikku kuuluvust vastavalt isa soovile.
Pius VIII tihendas suhteid Türgis elavate armeenlastega. Ta nõudis Türgi sultanilt armeenlastele suuremaid õiguseid ning rajas İstanbulis armeenia riitust kasutava peapiiskopkonna.
Pius VIII tunnustas 1830 USA piiskoppide sinodi otsust.
Pius VIII ei soosinud revolutsioonilisi liikumisi Iirimaal, Poolas ja Belgias.
29. septembril 1830 avaldatud kirjas kajastas ta riigipöördega võimule tulnud türanni tapmise õiguspärasust.
Pius VIII vähendas politsei mõjuvõimu Kirikuriigis. Ta rajas Vatikani kaasaegse postiteenistuse ja soovis ohjeldada karbonaaride liikumist.
Pius VIII saatis Myanmari 18. juunil 1830 misjonäriks Frederic Cao.
Kuuria | ||||||||
|
23. mail 1830 andis Pius VIII indulgentse Catherine Elizabeth McAuley rajatud Halastuseõdede kongregatsioonile.
Pius VIII andis 1829 indulgentse André-Hubert Fourneti rajatud Püha Risti tütarde kongregatsioonile (Soeurs des Filles de la Croix).
25. märtsil 1830 avaldatud kirjas "Litteris altero" mõistis Pius VIII hukka vabamüürluse mõju haridusele.
Ta toetas Antonio Rosmini teoloogilisi vaateid ja andis 1829 talle audientsi.
8. mail 1830 tunnustas Pius VIII Kõige Pühama Lunastaja püha pidamist 23. oktoobril.
5. juulil 1830 tunnustas ta Mar Hannat legitiimse Kaldea patriarhina.
Pius VIII kuulutas 20. augustil 1830 Bernard Clairvaux'st Kiriku doktoriks.
Pius VIII kuulutas 23. detsembril 1829 õndsaks Benincasa Montichiellost ja 24. aprillil 1830 Clara Gambacorta.
Pius VIII pühitses 6 kardinali 3 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 prantslane. 15. märtsil 1830 pühitses ta kardinaliks 8 isikut in pectore, kuid nende nimed jäid avalikustamata.
Pius VIII reorganiseeris Bologna ülikooli teaduste akadeemia. Pietro Tenerani rajas Pius VIII hauamonumendi. Paavsti on maalil kujutanud kunstnik Horace Emile Jean Vernet.
Pius VIII-l olid uurised kaelal ja põlvedel, tema keha oli kaetud mädavillidega, mis põhjustasid talle vaevusi. Ta suri 31. novembril 1830 ja maeti 6. detsembril. 5. juunil 1846 maeti tema säilmed ümber. Vürst Agostino Chigi märkmete alusel on oletatud paavsti mürgitamist, kuid teised allikad seda ei kinnita.
Pius VIII valitses 1 aasta ja 8 kuud. See oli lühim valitsemisaeg pärast Aleksander VIII-t, hiljem on veel vähem valitsenud Johannes Paulus I.
Eelnev Leo XII |
Rooma paavst 1829–1830 |
Järgnev Gregorius XVI |